Blog.internetiturundus.info
Alusta internetiturundusega juba täna!
Alusta internetiturundusega juba täna!
Internetiturundusega olen tegelenud viimased paar aastat. Kui algul sai tegeletud hobikorras, siis tänasel päeval on internetiturundus minu igapäeva tööks ...»
Altex bannerreklaam BarCamp Baltics blogi css Delfi.ee E-äri e-kaubandus eetikakoodeks Elu24.ee Emor epl Google Google Analytics Internetiturundus joomla living.ee meta kirjeldus Microsoft Neti.ee Nielsen on24.ee otsingumootor Otsingumootoriturundus PayPal personaalsus postimees.ee Priit Kallas rate.ee Riia SEO Sevenline sitemap statistika tallinn.ee tiitel TNS Emor toys.ee Tunnustus veebileht Vikipeedia WordPress ja pluginad www.ee Yahoo zebra.ee
Et internetist ostmine Eestis on väga madal, ei tule vist kellelegi üllatusena. Kuid nüüd on e-kaubandusel veel üks suur vaenlane - tarbijakaitse. Vahendeid valimata üritatakse e-kaubandusele kriips peale tõmmata. Vähemalt nii võiks arvata lugedes artiklit “Tarbijakaitsjad tahaksid internetipoodidele tagatisrahasüsteemi” ja nähes kampaaniat “Šoppasid end internetis paljaks?“. Viimane on küll harival eesmärgil, kui lugeda veebilehte, aga kampaania lahendus on küll selline, mis tekitab vastakaid arvamusi. Plakatil on paljas neiu kurvalt seismas, olete ehk näinud?
Olles ise varasemalt üle 4 aasta e-kaubandusega tegelenud, ei saa kohe mitte oma arvamust avaldamata jätta. Kõik see paanika ümber e-kaubanduse on tekkinud mõnest pettusega tegelevast e-poest. Kahju kui sellepärast kõiki teisi e-äri ettevõtteid karistada soovitakse tagatisrahasüsteemiga. Eks tundeid ole erinevaid.
Esimese asjana tuleb mõttesse ülekohtune lahendus. Näiteks akna ja ukse müüjad tegutsevad ju samadel põhimõtetel. Kõigepealt tuleb mõõtja, maksad ettemaksu ja siis jääd kaupa ootama. Minevikust teada lugu kuidas akende müügiga tegelev firma kogus ettemaksu ja siis haihtus. Seega peaks ju selline tagatisrahasüsteem laienduma kõigile ettevõtetele, kes küsivad ettemaksu?
Teiseks, tagatisrahasüsteem oleks ainult pool võitu. Pooled pettused on seotud lääne riikidest tellimisega, neid kliente tagatisrahasüsteem ei päästa.
Mis võiks siis olla alternatiivne lahendus tagatisrahasüsteemile? Omalt poolt pakuks välja järgmise variandi (lihtsalt idee). Võiks luua E-kaubandus ettevõtete liidu, kelle ülesandeks oleks kontrollida ja väljastada e-poodidele vastavaid sertifikaate. Kõik e-poed, kes liiduga liituvad ja omandavad sertifikaadi, lisatakse ühtsesse andmebaasi, mida on võimalik e-ostjal külastada, saamaks teada kas tema poolt välja valitud e-pood on nn “õige e-pood”. E-poed, mis sinna andmebaasi ei kuulu, neist ostmine on e-ostjal mitte soovituslik. Aga kui ta seda teeb, siis omal vastutusel. Raha kogu selle tarbeks võiks koguda liikme maksust. Sammuti võiks liit tegeleda tõsisemalt e-kaubanduse edendamisega Eestis.
Kõigile e-kaubandusega tegelevatele ettevõtetele teadmiseks, et tarbijakaitse on koostanud ka juhendi E-kaubandusega tegelevale kaplejale. Head tutvumist!
Just! Globaalselt on üle 875 miljoni e-ostja. Nii selgub uuringutefirma Nielsen läbiviidud küsitluses. Tervelt 85% maailma internetikasutajates on sooritanud ostu interneti kaudu. Viimase kahe aastaga on internetiostjate arv kasvanud 40% - 627 miljonilt 875 miljonini.
Internetiligipääsu omavate ja e-ostjate protsent on kõige kõrgem Lõuna-Koreas (99%), järgnevad Suurbritannia (97%), Saksamaa (97%), Jaapan (97%), ja alles kaheksas on USA 94%-ga. Ainuüksi viimasel kuul on Lõuna-Koreas sooritanud ostu 79% internetikasutajatest, järgneb Suurbritannia 76%-ga.
Globaalselt kõige populaarsemad tootegrupid viimase kolmekuu andmetepõhjal on raamatud (41%), rõivad / aksessuaarid / jalanõud (36%), videod / DVD-d / arvutimängud (24%), lennupiletid (24%) ja elektroonika (23%). Terve tabel näeb siis välja selline:

Krediitkaardid on kõige enam kasutatavad maksevahendid - 60% globaalsetest interneti ostjatest tasub ostu eest krediitkaardiga, neist üle 53% kasutab selleks VISA. Iga neljas e-ostja tasub ostu eest PayPal-iga.
Loe postitust edasi »
Teatavasti on Eestis e-ostjate protsent internetikasutajate seas suhteliselt madal. Emori andmeil oli 2007 aasta keskpaigas Eesti internetikasutajate arv 768 000 ning internetist sooritas ostu 10% internetikasutajatest, mis teeb siis ca 75 - 80 tuhat e-ostjat. Samas kui Soomes on e-ostjate osakaal 34% kogu rahavastikust. Miks siis eestlased ei osta internetist?
Üritasin probleemile läheneda järgnevalt. Loetleks üles põhjused mis peaks panema inimest ostma internetist:
Proovisin siis mõttes üles lugeda need e-poed, mis vastavad ühel või teisel määral eelnevale loetelule ja kus mul endal ei tekiks mingit kahtlust tellida (võimalik leida piisavalt positiivset infot erinevatest blogidest / foorumitest, varem tellinud, mõni sõber soovitanud vms). Mina sain kokku ca 15. Tooks siinkohal mõned välja: on24 sisustuskaubamaja, living.ee, zebra.ee, toys.ee, otse24.ee, bookinghouse.net jne. No seda on ikka liiga vähe, et inimestel tekiks üldse e-poest tarbimise harjumus. Siit ka minu järeldus - eestlane ei osta e-poest kuna põhjust selleks pole antud piisavalt.
Minu soovitus olekski kõigile olemasolevatele ja alustavatele e-äridele järgmine. Tehke mugavaid, kasutajasõbralikke ja usaldusväärseid e-poode, siis on ka inimestel rohkem põhjust internetist osta.